Ajajuhtimine
Motivatsioon tõmbab käima, aga harjumused hoiavad töös!
Kas tead, millisel hetkel võtab sõiduauto tavaliselt kõige rohkem kütust?
Kõik, kes on autokooli säästliku sõidu kursustel käinud, teavad, et selleks on kohaltvõtt ja kiirendus. Selleks, et saada liikumatut objekti soovitud suunas liikuma, on vaja kulutada metsikult energiat. Eeldades, et sina oled liikumatu objekt, on sul tõenäoliselt vaja alguses kõige rohkem vaimset ja füüsilist energiat kulutada, et ennast üldse käima saada ning mugavutsoonist välja murda. Vajaliku energia annab sulle motivatsioonist tulenev tahtejõud. Ühel hetkel, kui sa oled end mugavutsoonist juba välja rebinud ning hoo sisse saanud, tunned sa, et miski, mis enne nõudis meeletuid jõupingutusi ja motivatsiooni, on nüüd muutunud vaevatuks. Asi on väga lihtne – sa oled kohanenud ning ära harjunud uute tegevuste ning olukordadega.
Prioritiseerimine ABCDE meetodi abil
Prioriteetide seadmine on ajajuhtimise valdkonna üks tähtsamaid oskuseid. Selleks, et rohkem saavutada, võib sageli tekkida kiusatus teha pikemaid tööpäevi või üritada lihtsalt ühte tundi rohkem tegevusi mahutada. Selle asemel, et töötada rohkem, tuleks töötada targemini, sest meil ei ole kunagi piisavalt aega, et tegeleda kõikide asjadega. Meil ei ole kunagi piisavalt aega, et: •Omandada kõiki [...]
Puhkus – kuidas seda õigesti ära kasutada?
Kas oled kunagi tähele pannud, et jutud elust kauges ning ilusas tulevikus kirjeldavad sageli olukorda, kus meelelahutus ja puhkus on reegliks ning raske töö pigem erandiks?
Reaalsus on, et hoolimata tehnoloogia arengust ning sellest, kuidas see meie elu lihtsustab, ei oska enamik inimesi korralikult puhata ning töö eest ajutiselt põgeneda. Trend on pigem vastupidine: inimesed veedavad tööl üha rohkem ja rohkem aega.
Võõruta ennast halbadest harjumustest!
Harjumused enda aega halvasti kasutada ei teki üleöö, vaid need arenevad aeglaselt aja jooksul läbi pideva kordamise. Halb on see, et need harjumused hakkavad igapäevatööd varjutama. Hea uudis on see, et pingutuse ja teadlikkuse abil on võimalik nendest ajaraiskajatest vabaneda.
6 viisi, kuidas vältida multitaskingut!
Londoni Ülikooli Psühhiaatriainstituudi poolt läbi viidud hiljutine uuring väidab, et kui töötajad źongleerivad pidevalt telefonikõnede, e-mailide ning SMS-dega, siis nende IQ kukub 10 punkti võrra. Rubinstein, Meyer ja Evans viisid läbi teise uuringu, kus inimesed pendeldasid erinevate ülesannete vahel. Tulemuseks oli täpsuse ja efektiivsuse märkimisväärne langus – kohati isegi kuni 50%.
Harjutus: Analüüsi katkestusi ja suurenda enda produktiivsust!
Sa töötad usinalt tähtsa pakkumise kallal, kui üks kolleeg tormab tuppa ja palub sinult hetkeks abi printeri parandamisel Vastumeelselt jätad sa ülesande pooleli ning tõttad appi. 20 minutit hiljem naased enda pakkumise juurde, kuid sinu varajasem keskendumisvõime on kadunud.
Psühholoogi, äriguru ja presidendi lähenemised ajajuhtimisele
Läbi aegade on suured filosoofid, ärigurud ja isegi presidendid mõtisklenud selle üle, kuidas enda aega kõige paremini ära kasutada. Nende vastused sellele küsimusele on kujundanud mitmed tänapäeva prioritiseerimisalased süsteemid. Psühholoog 1943. aastal avaldas Abraham Maslow teooria inimvajaduste kohta. Maslow idee seisnes selles, et inimesed tulevad enda elu suuremate väljakutsetega (saavutus, loomingulisus, probleemide lahendamine jne) kõige [...]
Pakiline vs oluline – ehk kuidas prioritiseerida enda tegevusi!
Ray Johnson kirjutab enda raamatus „CEO Logic: How to Think and Act Like a Chief Executive“, et prioritiseerimine on vastus ajajuhtimise probleemidele. Lahendus ei peitu arvutites, efektiivsusekspertides ning maatriksplaneerimises. Te ei pea ilmtingimata töötama kiiremini ega elimineerima enda produktiivsuseauke, et enda aega paremini ära kasutada. Peate lihtsalt veetma rohkem aega õigete tegevuste kallal.
Vabasta enda vaimsed ressursid mõttetust kolast!
Igaüks meist on mingil ajahetkel kogenud nii ülesande lõpetamisest tulenevat energiasööstu kui ka lõpetamata tegevuste tõttu tekkivat jõuetut olekut. Kõik asjad (hoolimata nende suurusest), mis ei ole lõpetatud, omavad võimet imeda endasse sinu elujõudu ja röövida fookust. See võib väljenduda stressis, muretsemises, depressioonis, tujukuses, süütundes, frustratsioonis ja väsimuses.
Kuidas suurendada eesmärkide saavutamise tõenäosust?
2006. aastal viidi Day-Timers Inc. poolt läbi uuring, mille käigus küsiti enam kui 1000 inimeselt: “Mis aitas teil enda eesmärke saavutada?” Küsitlus näitas, et eesmärkide saavutamiseks peab olema tugev sisemine motivatsioon ja ka väline tugi. Edukalt eesmärke saavutanud inimeste seas olid põhilised motivatsiooni- ja tugiallikad järgmised:
