Eesti
Võõruta ennast halbadest harjumustest!
Harjumused enda aega halvasti kasutada ei teki üleöö, vaid need arenevad aeglaselt aja jooksul läbi pideva kordamise. Halb on see, et need harjumused hakkavad igapäevatööd varjutama. Hea uudis on see, et pingutuse ja teadlikkuse abil on võimalik nendest ajaraiskajatest vabaneda.
6 viisi, kuidas vältida multitaskingut!
Londoni Ülikooli Psühhiaatriainstituudi poolt läbi viidud hiljutine uuring väidab, et kui töötajad źongleerivad pidevalt telefonikõnede, e-mailide ning SMS-dega, siis nende IQ kukub 10 punkti võrra. Rubinstein, Meyer ja Evans viisid läbi teise uuringu, kus inimesed pendeldasid erinevate ülesannete vahel. Tulemuseks oli täpsuse ja efektiivsuse märkimisväärne langus – kohati isegi kuni 50%.
Harjutus: Analüüsi katkestusi ja suurenda enda produktiivsust!
Sa töötad usinalt tähtsa pakkumise kallal, kui üks kolleeg tormab tuppa ja palub sinult hetkeks abi printeri parandamisel Vastumeelselt jätad sa ülesande pooleli ning tõttad appi. 20 minutit hiljem naased enda pakkumise juurde, kuid sinu varajasem keskendumisvõime on kadunud.
Psühholoogi, äriguru ja presidendi lähenemised ajajuhtimisele
Läbi aegade on suured filosoofid, ärigurud ja isegi presidendid mõtisklenud selle üle, kuidas enda aega kõige paremini ära kasutada. Nende vastused sellele küsimusele on kujundanud mitmed tänapäeva prioritiseerimisalased süsteemid. Psühholoog 1943. aastal avaldas Abraham Maslow teooria inimvajaduste kohta. Maslow idee seisnes selles, et inimesed tulevad enda elu suuremate väljakutsetega (saavutus, loomingulisus, probleemide lahendamine jne) kõige [...]
Pakiline vs oluline – ehk kuidas prioritiseerida enda tegevusi!
Ray Johnson kirjutab enda raamatus „CEO Logic: How to Think and Act Like a Chief Executive“, et prioritiseerimine on vastus ajajuhtimise probleemidele. Lahendus ei peitu arvutites, efektiivsusekspertides ning maatriksplaneerimises. Te ei pea ilmtingimata töötama kiiremini ega elimineerima enda produktiivsuseauke, et enda aega paremini ära kasutada. Peate lihtsalt veetma rohkem aega õigete tegevuste kallal.
Vabasta enda vaimsed ressursid mõttetust kolast!
Igaüks meist on mingil ajahetkel kogenud nii ülesande lõpetamisest tulenevat energiasööstu kui ka lõpetamata tegevuste tõttu tekkivat jõuetut olekut. Kõik asjad (hoolimata nende suurusest), mis ei ole lõpetatud, omavad võimet imeda endasse sinu elujõudu ja röövida fookust. See võib väljenduda stressis, muretsemises, depressioonis, tujukuses, süütundes, frustratsioonis ja väsimuses.
Kuidas suurendada eesmärkide saavutamise tõenäosust?
2006. aastal viidi Day-Timers Inc. poolt läbi uuring, mille käigus küsiti enam kui 1000 inimeselt: “Mis aitas teil enda eesmärke saavutada?” Küsitlus näitas, et eesmärkide saavutamiseks peab olema tugev sisemine motivatsioon ja ka väline tugi. Edukalt eesmärke saavutanud inimeste seas olid põhilised motivatsiooni- ja tugiallikad järgmised:
Mille peale kulub sinu aeg?
„Ühes päevas on liiga vähe tunde!“
„Mul pole piisavalt aega, et seda kõike ära teha!“
„Ma ei tule selle kõigega toime!“
Kui oled tabanud ennast nii mõtlemas, siis on sul ehk tõesti liiga palju tööd. Teine võimalus on aga see, et sa kulutad enda aega lihtsal ebaefektiivselt.
Hiljuti viidi America Online ja Salary.com poolt läbi uuring, mis tõestas, et keskmine USA töötaja tunnistab raiskavat igal päeval rohkem kui 2 tundi tööaega.
Millised tegevused söövad ära ameeriklaste tööaja? Siin on nimekiri:
9 lihtsat ajajuhtimise põhimõtet, mis aitavad vältida läbipõlemist!
9 head nippi, soovitust ja harjutatavat kommet selleks, et vältida ületöötamisest põhjustatud läbipõlemist.
Vahendid meeskonna eesmärgipäraseks tööks
Tänapäeva inimese kaks kõige olulisemat ressurssi on aeg ja tähelepanu. Mõlemad on karmilt piiratud – aeg kulgeb pidevalt ja täielikku tähelepanu saab üheaegselt pöörata üldjuhul ainult ühele tegevusele. Kas ja kuidas oleks võimalik kogu meeskond panna tegelema alati sellega, mis hetkel kõige olulisem?
